2.0. Varroatoosi tõrje ja profülaktika

Meetme peaeesmärk on vähendada varroatoosi, mis on mesilasperede nõrkuse ja hukkumise esimene põhjus, ning parandada mesindamise tasuvust.

       Meetme raames:

Konsultatsioone annab meetmejuhtt Aado Oherd    aado.oherd@gmail.com +372 56684075

01.09.2010.-31.08.2011

Juhendmaterjal testmesilatele varroatoosi monitooringuks - 2011

Monitooringu eesmärk.
Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja monitooringu ning tõrje võimalikest lahendustest. Testmesilates saadud andmed esitletakse mesinike õppepäevadel ja edastatakse trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase töö ajakavast ja hooajaliste monitooringu- ning tõrjetegevuste kohta.
Samas tehakse varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda varroatoosi levikul ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid tuleks mesilas teha.

Monitooringu kava.
Aruandeperioodil 01.05. – 20.08.2011
Varroatoosi monitooring ja tõrjemeetodid meetme 1.aasta tegevuskava on järgmine:
1.1. Eesti riikliku mesindusprogrammi 2010-2013 1. aasta tegevuskava täitmise raames varroatoosi alase arendustegevuse osas viia 2011.a. kevadel ja suvel läbi välitööd ja vaatlused varroatoosi diagnostilisel uurimisel ja looduslähedaste ravimeetodite, sealhulgas orgaaniliste hapete baasil erinevate raviskeemide rakendamisel, kasutades mesilasperede varroanakkuse taseme diagnostiliseks hindamiseks ja ravivõtete efektiivsuse hindamiseks tarude võrkpõhjade meetodit, samuti lesehaudmel varroanakkuse hindamist.
1.2. Koostada aruanne välitööde ja katsetulemuste tulemuste alusel ja vastavalt etteantud diagnostika- ja ravimeetodite rakendamise kavale, tuues eelkõige esile ja üldistades “roheliste” ravimeetodite (orgaanilised happed, bioloogilised meetodid jms.) kasutamise kogemusi. Esitada kasutatud ravimeetodite rakendamise kirjeldused ja võrkpõhjade abil mõõdetud varroalestade langetise lugemite ja lesehaudmel varroalestade arvukuse hindamise tulemused, analüüs ja hinnang. Koguda ja esitada andmeid varroatoositõrje olukorrast ja meetoditest lähipiirkonna mesilates. Aruanne esitatakse elektroonselt ja kirjalikult paberkandjal ühes eksemplaris.
1.3. Määrata ära varrotoosi levimus Eesti mesilates ja teha kindlaks varroatoosi põhjustava varroalesta tundlikus ravimite suhtes.

Monitooringu metoodika.
Lestade arvukuse määramise monitooring ehk seire.
Monitooringuks valitakse vaatlust läbiviidavas mesilas välja vähemalt kaks test-mesilaspere, mis on keskmise suurusega ja kevadise arenguga.
Taru parasiitide koguarvu saab üsna täpselt teada, kui loetakse üle taru põhjale pudenenud loomulikul teel või ravi tulemusel surnud lestad. Seda tegevust nimetatakse lestade suremuse jälgimiseks ehk monitooringuks (lestaseireks). Monitooringuga määratakse keskmiselt ööpäevas pudenenud lestade arv.
Jälgimist teostatakse nii, et taru põhjale asetatakse võrk, millest lestad pudenevad läbi ja langevad all olevale plaadile. Võrk on selleks, et mesilased ei saaks plaadile pudenenud lesti tarust välja kanda. Põhjale asetatakse valge kirjapaber vastavalt võrkpõhja suurusele. Et vaatlustulemus oleks usaldusväärne, hoitakse plaadist eemal ka sipelgad. Niisuguseid abivahendeid, mis võivad üsna erinevalt olla kokku pandud, nimetatakse lestarestiks. Lestarest peab katma kogu tarupõhja, olenemata tarutüübist. Lestaseiret võib teostada nii lamavtarudes kui ka korpustarudes.
Mesilaspere varroatoosi ravi korral on soovitav lugeda lestade arvu ravi teostamise järgselt iga päev. Mesilaspere ravi korral märgitakse kasutatava ravimi nimetus, toimeaine, ravimeetod, säilivus, ravimi väljastaja (apteek või loomaarst), keeluaeg mesindusaadustele.

Varroalesta arvukust tuleb hinnata vähemalt kahel mesilasperel. Varroatoosi ravi korral on soovitavalt võrdluseks võtta kontrolltaru mesilastega, kellele ravi ei teostata.
Varroalesta arvukust hinnatakse alates 01. maist kuni 15-da augustini ka. üks kord nädalas kokku 15 korda. Taru põhja alla paigutatakse üheks ööpäevaks ehk 24 tunniks võrkpõhi koos valge paberiga ja selle möödumisel loetakse, mitu lesta on ühes ööpäevas võrkpõhjal olevale paberile langenud.

ManusSuurus
varroatoosi_monitooringu_juhend_01.05.-15.08.2011.pdf187.52 KB
varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.pdf112.33 KB
varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.xls27 KB

Varroalesta seire 2011

Monitooringu eesmärk.
Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja monitooringu ning tõrje võimalikest lahendustest. Testmesilates saadud andmed esitletakse mesinike õppepäevadel ja edastatakse trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase töö ajakavast ja hooajaliste
monitooringu- ning tõrjetegevuste kohta.
Samas tehakse varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda varroatoosi levikul ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid tuleks mesilas teha.

Varroalesta seire vaatlusmesilad:

    Aare Jõumees - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

    Antu Rohtla - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

    Janek Saarepuu - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

    Arvi Raie - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)


ManusSuurus
pr-7-2.1-2_aare_joumees_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-15.08.2011.pdf258.09 KB
pr-7-2.1-2_aare_joumees_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.pdf126.6 KB
pr-7-2.1-2_aare_joumees_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.xls28.5 KB
pr-7-2.1-3_antu_rohtla_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-15.08.2011.pdf236.95 KB
pr-7-2.1-3_antu_rohtla_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.pdf217.92 KB
pr-7-2.1-3_antu_rohtla_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.xls36.5 KB
pr-7-2.1-4_janek_saarepuu_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-15.08.2011.pdf199.37 KB
pr-7-2.1-4_janek_saarepuu_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.pdf196.17 KB
pr-7-2.1-4_janek_saarepuu_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.xls39 KB
pr-7-2.1-5_arvi_raie_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-15.08.2011.pdf184.45 KB
pr-7-2.1-5_arvi_raie_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.pdf128.46 KB
pr-7-2.1-5_arvi_raie_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2011.xls28.5 KB

01.09.2011.-31.08.2012

Juhendmaterjal testmesilatele varroatoosi monitooringuks - 2012

Monitooringu eesmärk.
Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja
monitooringu  ning tõrje võimalikest lahendustest.  Testmesilates saadud andmed esitletakse
mesinike õppepäevadel ja edastatakse  trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase
töö ajakavast ja hooajaliste  monitooringu-  ning tõrjetegevuste kohta. Samas tehakse
varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda varroatoosi
levikul  ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid
tuleks mesilas teha.

Monitooringu kava.
Aruandeperioodil 01.05. – 20.08.2012
Varroatoosi monitooring ja tõrjemeetodid meetme 2.aasta tegevuskava on järgmine:
1.1.  Eesti riikliku mesindusprogrammi 2010-2013  2. aasta tegevuskava täitmise raames
varroatoosi alase arendustegevuse osas viia  2012.a. kevadel ja suvel  läbi välitööd ja
vaatlused varroatoosi diagnostilisel uurimisel ja looduslähedaste ravimeetodite, sealhulgas
orgaaniliste hapete baasil erinevate raviskeemide rakendamisel, kasutades mesilasperede
varroanakkuse taseme diagnostiliseks hindamiseks ja ravivõtete efektiivsuse hindamiseks
tarude võrkpõhjade meetodit, samuti lesehaudmel varroanakkuse hindamist.
1.2.  Koostada aruanne välitööde ja katsetulemuste tulemuste alusel ja vastavalt etteantud
diagnostika-  ja ravimeetodite rakendamise kavale, tuues eelkõige esile ja üldistades
“roheliste” ravimeetodite (orgaanilised happed, bioloogilised meetodid jms.) kasutamise
kogemusi. Esitada kasutatud ravimeetodite rakendamise kirjeldused ja võrkpõhjade abil
mõõdetud varroalestade langetise lugemite ja lesehaudmel varroalestade arvukuse hindamise
tulemused, analüüs ja hinnang. Koguda ja esitada andmeid varroatoositõrje olukorrast ja
meetoditest lähipiirkonna mesilates. Aruanne esitatakse  elektroonselt ja kirjalikult
paberkandjal ühes eksemplaris.
1.3.  Määrata ära varrotoosi levimus Eesti mesilates ja teha kindlaks varroatoosi põhjustava
varroalesta tundlikus ravimite suhtes.

Monitooringu metoodika.
Lestade arvukuse määramise monitooring ehk seire.
Monitooringuks valitakse  vaatlust läbiviidavas mesilas  välja vähemalt kaks test-mesilaspere,
mis on keskmise suurusega ja kevadise arenguga.
Taru parasiitide koguarvu saab üsna täpselt teada, kui loetakse üle taru põhjale pudenenud
loomulikul teel  või ravi tulemusel  surnud lestad. Seda tegevust nimetatakse  lestade  suremuse
jälgimiseks ehk monitooringuks (lestaseireks). Monitooringuga  määratakse keskmiselt
ööpäevas pudenenud lestade arv.
Jälgimist teostatakse nii, et taru põhjale asetatakse võrk, millest lestad pudenevad läbi ja
langevad all olevale plaadile. Võrk on selleks, et mesilased ei saaks plaadile pudenenud lesti
tarust välja kanda.  Põhjale asetatakse valge  kirjapaber vastavalt võrkpõhja suurusele.  Et
vaatlustulemus oleks usaldusväärne, hoitakse plaadist eemal ka sipelgad. Niisuguseid
abivahendeid, mis võivad üsna erinevalt olla kokku pandud, nimetatakse lestarestiks.
Lestarest peab katma kogu tarupõhja, olenemata tarutüübist. Lestaseiret võib teostada nii
lamavtarudes kui ka korpustarudes.
Mesilaspere varroatoosi ravi korral on soovitav lugeda  lestade arvu  ravi teostamise järgselt
iga päev. Mesilaspere ravi korral märgitakse kasutatava ravimi nimetus, toimeai ne,
ravimeetod, säilivus, ravimi väljastaja (apteek või loomaarst), keeluaeg mesindusaadustele.
Varroalesta arvukust tuleb hinnata vähemalt kahel mesilasperel.
Varroalesta arvukust  hinnatakse  alates 01. maist kuni 15-da augustini ka. üks kord nädalas
kokku  15 korda. Taru põhja alla paigutatakse  üheks ööpäevaks ehk 24 tunniks  võrkpõhi koos
valge paberiga  ja  selle möödumisel  loetakse, mitu lesta on ühes ööpäevas võrkpõhjal olevale
paberile langenud.

ManusSuurus
varroatoosi_monitooringu_juhend_01.05.-15.08.2012.pdf252.3 KB
varroatoosi_monitooringu_juhend_01.05.-15.08.2012.doc50 KB
varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.pdf111.75 KB
varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.xls27 KB

Varroalesta seire 2012

Monitooringu eesmärk.
Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja monitooringu ning tõrje võimalikest lahendustest. Testmesilates saadud andmed esitletakse mesinike õppepäevadel ja edastatakse trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase töö ajakavast ja hooajaliste monitooringu- ning tõrjetegevuste kohta. Samas tehakse varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda varroatoosi levikul ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid tuleks mesilas teha.

Varroalesta seire vaatlusmesilad:

    Aare Jõumees - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

    Antu Rohtla - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

    Janek Saarepuu - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

    Arvi Raie - Aruanne(pdf), Tabel(pdf), Tabel(xls)

ManusSuurus
pr-8-2-2_aare_joumees_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.pdf126.09 KB
pr-8-2-3_antu_rohtla_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.pdf166.39 KB
pr-8-2-4_janek_saarepuu_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.pdf241.16 KB
pr-8-2-5_arvi_raie_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.pdf128.17 KB

01.09.2012.-31.08.2013

Juhendmaterjal testmesilatele varroatoosi monitooringuks - 2013

Monitooringu eesmärk.

Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja monitooringu  ning tõrje võimalikest lahendustest.  Testmesilates saadud andmed esitletakse mesinike õppepäevadel ja edastatakse  trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase töö ajakavast ja hooajaliste  monitooringu-  ning tõrjetegevuste kohta. Samas tehakse varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda varroatoosi levikul  ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid
tuleks mesilas teha.

Monitooringu kava.
Aruandeperioodil 01.05. – 20.08.2013
Varroatoosi monitooring ja tõrjemeetodid meetme 3.aasta tegevuskava on järgmine:

1.1.  Eesti riikliku mesindusprogrammi 2010-2013  3. aasta tegevuskava täitmise raames varroatoosi alase arendustegevuse osas viia  2013.a. kevadel ja suvel  läbi välitööd ja vaatlused varroatoosi diagnostilisel uurimisel ja looduslähedaste ravimeetodite, sealhulgas orgaaniliste hapete baasil erinevate raviskeemide rakendamisel, kasutades mesilasperede varroanakkuse taseme diagnostiliseks hindamiseks ja ravivõtete efektiivsuse hindamiseks tarude võrkpõhjade meetodit, samuti lesehaudmel varroanakkuse hindamist.

1.2.  Koostada aruanne välitööde ja katsetulemuste tulemuste alusel ja vastavalt etteantud diagnostika-  ja ravimeetodite rakendamise kavale, tuues eelkõige esile ja üldistades “roheliste” ravimeetodite (orgaanilised happed, bioloogilised meetodid jms.) kasutamise kogemusi. Esitada kasutatud ravimeetodite rakendamise kirjeldused ja võrkpõhjade abil mõõdetud varroalestade langetise lugemite ja lesehaudmel varroalestade arvukuse hindamise tulemused, analüüs ja hinnang. Koguda ja esitada andmeid varroatoositõrje olukorrast ja
meetoditest lähipiirkonna mesilates. Aruanne esitatakse  elektroonselt  või  kirjalikult paberkandjal ühes eksemplaris.

1.3.  Määrata ära varrotoosi levimus Eesti mesilates ja teha kindlaks varroatoosi põhjustava varroalesta tundlikus ravimite suhtes.

ManusSuurus
varroatoosi_monitooringu_juhend_01.05.-15.08.2013.pdf252.42 KB

Varroalesta seire 2013

Monitooringu eesmärk.
Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja monitooringu ning tõrje võimalikest lahendustest. Testmesilates saadud andmed esitletakse mesinike õppepäevadel ja edastatakse trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase töö ajakavast ja hooajaliste monitooringu- ning tõrjetegevuste kohta. Samas tehakse varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda
varroatoosi levikul ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid tuleks mesilas teha.

Varroalesta seire vaatlusmesilad:

    Leo Vari - Aruanne(pdf), Tabel(pdf)

    Antu Rohtla - Aruanne(pdf), Tabel(pdf)

    Hagbard Räis - Aruanne(pdf), Tabel(pdf)

    Arvi Raie - Aruanne(pdf), Tabel(pdf)

ManusSuurus
2.0_varroatoosi_meetme_tegevusaruanne_01.03-31.08.2013_tvl_pr-9-2-1.pdf243.84 KB
pr-9-2-2_hagbard_rais_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-28.08.2013.pdf241.98 KB
pr-9-2-2_hagbard_rais_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-28.08.2013.pdf22.81 KB
pr-9-2-3_leo_vari_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-29.08.2013.pdf184.42 KB
pr-9-2-3_leo_vari_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-29.08.2013.pdf29.39 KB
pr-9-2-4_antu_rohtla_varroalesta_loendamise_aruanne_01.05.-31.08.2013.pdf187.48 KB
pr-9-2-4_antu_rohtla_varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.09.2013.pdf33.71 KB
pr-9-2-5_arvi_raie_varroalesta_loendamise_aruanne_05.05.-31.08.2013.pdf179.22 KB
pr-9-2-5_arvi_raie_varroalesta_loendamise_tabel_05.05.-10.08.2013.pdf15.95 KB

Varroatoosi ja kaasnevate mesilashaiguste tõrje


  Tänapäeval on varroalest Varroa destructor(ingl. k. purustaja, hävitaja) kujunenud kõige tõsisemaks meemesilaste haigustekitajaks ja suure majandusliku kahju põhjustajaks. Varroalest toitub täiskasvanud mesilaste ja haudme hemolümfist, tekitab mesilastele suuri füüsilisi vaevusi ning häirib perede heaolu. Väga kõrge parasiitide arvukus põhjustab mesilasperede nõrgenemist, vastuvõtlikkust nakkushaigustele (eriti viirushaigustele) ja lõpuks, kui ei ravita, kogu mesilaspere hukkumise mõne aasta jooksul.
  Aastaid arvati, et meil parasiteeriv varroalest ladinakeelse nimetusega Varroa jacobsonion Lõuna-Aasias india mesilasel Apis cerana’l nugiv parasiit. Aastatepikkused uuringud on näidanud, et see varroa liik meil levinud meemesilasel Apis mellifera’l ei paljune. Uurimustega on kindlaks tehtud, et varroalestal on palju erinevaid rasse ning meemesilasel parasiteeriv lest pärineb Koreast ja Jaapanist. Meemesilase puuduseks on see, et ta ei puhasta ennast ega oma liigikaaslasi nii hoolikalt kui india mesilane, s.t ta ei vabasta end ega taru lestadest. See mesilaste hulgas suurt hävingut külvav parasiit on levinud üle maailma tänu inimese kasuahnusele, kiiretele liiklusvahenditele ning rahvusvahelisele kaubandusele. Varroa destructoron Varroa jacobson’ist kuni 25% suurem. Viimane parasiteerib Apis cerana’l ning tema leviala piirneb Java ning seda ümbritsevate saartega.

ManusSuurus
varroatoosi_ja_kaasnevate_mesilashaiguste_torje_2011.pdf5.35 MB

Varroatoosi ja kaasnevate mesilashaiguste tõrje


Varroalestast Varroa destructor(ingl. k. purustaja, hävitaja) on saanud praeguseks kõige tõsisem meemesilaste haigusetekitaja ja suure majandusliku kahju põhjustaja. Varroalest  toitub  täiskasvanud  mesilaste  ja  haudme  hemolümfist, tekitab  mesilastele  suuri  füüsilisi  vaevusi  ning  häirib  perede  heaolu. Väga  kõrge  parasiitide  arvukus  põhjustab  mesilasperede  nõrgenemist, vastuvõtlikkust nakkushaigustele (eriti viirushaigustele) ja lõpuks, kui ei ravita, mõne aasta jooksul kogu mesilaspere hukkumise.

ManusSuurus
varroatoosi_ja_kaasnevate_mesilashaiguste_torje_2013.pdf413.18 KB

Varroatoosi ravi looduslike võtetega


Varroalest (Varroa destructor) on tänapäeval muutunud mesilastele ja mesindusele suurima kahju tekitajaks. Varroatoosi ei ole suudetud mitte kusagil täielikult välja ravida. Mesiniku ülesandeks on – tuginedes oma teadmistele ja hoolsusele – hoida varroalestade arvukus tarus nii madalal kui võimalik, et tagada mesilaspere normaalne toimimine. Varroalest toitub täiskasvanud mesilaste ja haudme hemolümfist, tekitab mesilastele suuri füüsilisi vaevusi ning häirib perede heaolu. Väga kõrge parasiitide arvukus põhjustab mesilasperede nõrgenemist, vastuvõtlikkust nakkushaigustele (eriti viirushaigustele) ja lõpuks, kui ei ravita, kogu mesilaspere hukkumise mõne aasta jooksul.

ManusSuurus
varroatoosi_ravi_looduslike_votetega_2012.pdf3.97 MB