Skip to Content

Ajakiri

Mesinik nr. 5 (79) Oktoober 2013


Tänavu on õige iseäralik aasta, kus kipub olema vaid kaks aastaaega. Talv venis aprillikuusse välja ja sellele järgnes kevadet vahele jättes kohe suvi. Nüüd on suvine soojus omakorda oktoobrikuu lõpupäevadeni ulatunud. Oktoobrilõpu torm näib märku andvat, et sügis jääb vahele ja peatselt asub ametisse tali. Mesilased ja mesinikud on ilmaviguritega harjunud ja suudavad oma elu-olu tavaliselt välismõjude järgi kohandada. Enamik mesilasperedest on tarus pesaraamide pealt katsudes juba jahedad ja seega ilmselt haudmeperioodi lõpetanud. Samas kurdab mõni itaalia mesilasi pidav mesinik, et peredes on oktoobrikuu lõpus veel mitu kärge hauet ja talverahust pole juttugi. See tõstab muremõtteid, kas söödakärgedes olev toiduvaru ikka peab kevadeni vastu. Kindlasti tuleks veel hiline oblikhappe tilgutamine ära teha, et varroalestadele viimane hoop anda. Ja siis võib mesilasperedele talverahu tulla. Erinevalt mesilastest ei ole mesinikel tavaks talveunne jääda. Pigem vastupidi – kurjade ilmade saabudes algab mesinikel tihe tubaste toimetuste aeg. Küll on seal kohta iseenesega nõupidamisele, aga ka mõttetalgutele teiste mesinike seltsis ja erinevatel nõupäevadel. EMLi algatusel on juba enam kui kümmekond aastat peetud mesinike sügispäevi novembrikuu lõpus ja talvist kokkusaamist veebruaris. Tänavu sügisel eelnes neile EMLi korraldatud vabariiklik mesinduskonverents 26. oktoobril Karksi- Nuias, mis läks kenasti korda.

Mesinik nr. 4 (78) August 2013


Mesindussuvi  on  lõppemas  ja meesaak  saab  enamikul  mesinikest augusti lõpuks salve. Kui kevadel  muserdasid  paljusid mesinikke  üsna  suured  talvekaod,  siis  meesuvi  on  pakkunud  mõnevõrra  rõõmsamaid elamusi. Hooajale saab lõpliku hinnangu  anda  kuu  või  paari pärast.  Aga  enamikus  mesilates  on  mesilaspered  kogunud korraliku  keskmise  või  kohati väga hea meesaagi. Samas võib nendes  mesilates,  mida  talv väga  tugevasti  räsis,  olla  saak paraku kesisem. Nüüd on mesiniku  jaoks  tähtis  mesilaspered võimalikult tugevate ja tervetena valmis seada, et mesila läbi talve hästi kevadesse jõuaks.
   Seljataha  jääval  suvel  oli  taas mitmeid  juhtumeid,  kus  taimekaitsetöödega  tehti  mesilastele häda ning mesinikud pidid kahju kannatama. On selge, et kui suur osa  lennumesilasi  mürgistuse tõttu  põllule  jääb  või  taru  ette kuhjana  sureb,  kaotab  mesinik olulise osa meesaagist. Halvemal juhul võivad mürgist nektarit või õietolmu  tarvitanud  mesilaspered  kogunisti  hukkuda  ja  sel juhul  kaotab  mesinik  juba  osa oma n.-ö. tootmisvahenditest.

Mesinik nr. 3 (77) Juuni 2013


Ootajale on aeg pikk. Läbi lumiste talvekuude sai mesilaste kevadist lennusuminat oodatud. Kohati seisid tarud veel poole aprillini jalgupidi lumes ja pajude-sarapuude õite puhkemine oli pikalt kevadsooja ootel. Maikuuga sai looduse areng hoo sisse ja juunikuu alguseks on tõelised suveilmad ligi kolmekümne soojakraadiga juba kohal. Mesindussuvi on täistuuridel alanud!
Mesilasperede arengukaar läbi maikuu on olnud tänavu enamasti kiire tõusuga. Muidugi sõltub palju ka sellest, kuidas mesilasperede talvitumine õnnestus. Mõneski mesilas jäid talvituvad mesilaspered kevadeks üsna nõrgaks ning nende areng on olnud vaevaline. Erinevate küsitluste andmeil hukkus Eestis talvitumisel keskmiselt 18-23% mesilasperedest.
Maikuus Põhja- ja Baltimaades COLOSS-projekti raames läbi viidud interneti-küsitluse andmetel olid Eestis mesilasperede talvekaod koguni 26%. Aga mesinikud ei anna alla: mesila taastamiseks tehakse uusi mesilasperesid ja kasutatakse ära ka sülemid.

Mesinik nr. 2 (76) Aprill 2013


    Eesti Mesinike Liit pidas 23. märtsil Viljandis üldkoosolekut. EMLi senine juhatus andis oma tegevusest ja tulemustest aru ning koosoleku osavõtjad arutasid, kuidas EMLi ja liikmeskonna huvidest lähtudes paremini edasi minna. Koosolek valis EMLile uue 7-liikmelise juhatuse ja 3-liikmelise revisjonikomisjoni. Nende ühiseks ülesandeks saab liikmete poolt seatud üles-annete täitmine ja EMLi tugevdamine ning edasiarendamine. Praeguseks on uus juhatus koos revisjonikomisjoniga oma esimese töökoosoleku pidanud. Põhilised töösuunad ning lahendamist vajavad probleemid said maha märgitud ja käised üles kääritud ning tööd alustatud.
    Mesilaste talv on tänavu ootamatult pikaks veninud. Loodus ei taha kuidagi kalendrikevadega sammu pidada. Aprilli teise dekaadi alguses oli suur osa põlde ja metsaaluseid ikka veel lume all. Nüüd, pärast Jüripäeva, on enamus lumest küll sulanud, kuid päevasooja on ikka veel napilt kümne kraadi lähistel.

Mesinik nr. 1 (75) Veebruar 2013

Mesinik-lehe järjekorranumber 75 on juubelihõnguline. Tundub, nagu polekski see väga ammu olnud, kui esimest Mesiniku lehenumbrit sai koostatud ja koopiamasinal paljundatud. EML oli selleks ajaks juba mitu aastat tegutsenud, oma liikmetele mesinduspäevi, -loenguid, -kursusi ja õppereise korraldanud. Ajakirjanduses ilmusid EMLi eestvedajatelt mesindus-teemalised artiklid, aeg-ajalt esineti ka raadios. Aga EMLi oma ajalehte veel ei olnud. Vajadus sellise infoallika ja liikmetega suhtlemise vahendi järele oli ilmne. EMLi juhatuses küpses otsus: teeme ära! 1996. a. jõuludeks ilmuski esimene “Mesinik”. Küll ainult 4 lehekülge teksti, kuid siiski oma ajaleht!

Sisu liidestamine


by Dr. Radut