Skip to Content

Mesinik nr. 6 (74) Detsember 2012

Lõppev aasta on Eesti Mesinike Liidu jaoks olnud juubelimärgiline, sest EMLi asutamisest möödus veebruaris 20 aastat. Sünnipäeval, ja eriti juubeli puhul, on kombeks ajas tagasi vaadata, tehtu ja olnu üle järele mõelda ning siis juba homseid ja kaugema tuleviku plaane teha. Miks ja kuidas sündis Eesti Mesinike Liit just 1992. a. alguses, kui Eesti oli äsja Nõukogude Liidust välja rabelenud? Kuidas EML oma esimestel aastatel aegamööda ja siis üha kiiremini liha luudele kogus ja oma liikmete kasuks toimima hakkas? Ja mis seisus on EML ning Eesti mesindus praegu, kus Eesti on taas ühe riikide liidu, nüüd siis Euroopa Liidu liige?
Kui Eesti iseseisvumise aegadele enam kui 20 aastat tagasi mõelda, meenub eelkõige siinsete inimeste rõõm ja lootus, et saame oma maal ise oma asja ajada. Paraku lagunes koos Moskva käsu alt vabanemisega ka Eesti mesinduses seni riigi poolt toiminud teatud korrastatud süsteem. Valitsusametnike hulgast kadus viimanegi seni mesindusega tegelenud spetsialist. Veterinaarsüsteem unustas mesilashaigustega tegelemise. Meemüük kujunes mesinikele suureks probleemiks, sest riiklikku kokkuostu enam ei toimunud. Söödasuhkrut ei jätkunud, kärjepõhja ei olnud. Mesinikud olid jäetud omapead ja hooleta.

ManusSuurus
mesinik_74_6_detsember_2012.pdf751.53 KB


raamat | by Dr. Radut