Skip to Content

Juhendmaterjal testmesilatele varroatoosi monitooringuks - 2012

Monitooringu eesmärk.
Varroatoosimeetme peamine eesmärk on teavitada mesinikke varroatoosi ohtudest ja
monitooringu  ning tõrje võimalikest lahendustest.  Testmesilates saadud andmed esitletakse
mesinike õppepäevadel ja edastatakse  trükiteabe kaudu soovitusi ja juhiseid varroatoosialase
töö ajakavast ja hooajaliste  monitooringu-  ning tõrjetegevuste kohta. Samas tehakse
varroatoosi jälgivates testmesilates pidevat monitooringu tööd, et jälgida olukorda varroatoosi
levikul  ning nõustada mesinikke vastavalt vajadusele selle kohta, millal ja milliseid tõrjetöid
tuleks mesilas teha.

Monitooringu kava.
Aruandeperioodil 01.05. – 20.08.2012
Varroatoosi monitooring ja tõrjemeetodid meetme 2.aasta tegevuskava on järgmine:
1.1.  Eesti riikliku mesindusprogrammi 2010-2013  2. aasta tegevuskava täitmise raames
varroatoosi alase arendustegevuse osas viia  2012.a. kevadel ja suvel  läbi välitööd ja
vaatlused varroatoosi diagnostilisel uurimisel ja looduslähedaste ravimeetodite, sealhulgas
orgaaniliste hapete baasil erinevate raviskeemide rakendamisel, kasutades mesilasperede
varroanakkuse taseme diagnostiliseks hindamiseks ja ravivõtete efektiivsuse hindamiseks
tarude võrkpõhjade meetodit, samuti lesehaudmel varroanakkuse hindamist.
1.2.  Koostada aruanne välitööde ja katsetulemuste tulemuste alusel ja vastavalt etteantud
diagnostika-  ja ravimeetodite rakendamise kavale, tuues eelkõige esile ja üldistades
“roheliste” ravimeetodite (orgaanilised happed, bioloogilised meetodid jms.) kasutamise
kogemusi. Esitada kasutatud ravimeetodite rakendamise kirjeldused ja võrkpõhjade abil
mõõdetud varroalestade langetise lugemite ja lesehaudmel varroalestade arvukuse hindamise
tulemused, analüüs ja hinnang. Koguda ja esitada andmeid varroatoositõrje olukorrast ja
meetoditest lähipiirkonna mesilates. Aruanne esitatakse  elektroonselt ja kirjalikult
paberkandjal ühes eksemplaris.
1.3.  Määrata ära varrotoosi levimus Eesti mesilates ja teha kindlaks varroatoosi põhjustava
varroalesta tundlikus ravimite suhtes.

Monitooringu metoodika.
Lestade arvukuse määramise monitooring ehk seire.
Monitooringuks valitakse  vaatlust läbiviidavas mesilas  välja vähemalt kaks test-mesilaspere,
mis on keskmise suurusega ja kevadise arenguga.
Taru parasiitide koguarvu saab üsna täpselt teada, kui loetakse üle taru põhjale pudenenud
loomulikul teel  või ravi tulemusel  surnud lestad. Seda tegevust nimetatakse  lestade  suremuse
jälgimiseks ehk monitooringuks (lestaseireks). Monitooringuga  määratakse keskmiselt
ööpäevas pudenenud lestade arv.
Jälgimist teostatakse nii, et taru põhjale asetatakse võrk, millest lestad pudenevad läbi ja
langevad all olevale plaadile. Võrk on selleks, et mesilased ei saaks plaadile pudenenud lesti
tarust välja kanda.  Põhjale asetatakse valge  kirjapaber vastavalt võrkpõhja suurusele.  Et
vaatlustulemus oleks usaldusväärne, hoitakse plaadist eemal ka sipelgad. Niisuguseid
abivahendeid, mis võivad üsna erinevalt olla kokku pandud, nimetatakse lestarestiks.
Lestarest peab katma kogu tarupõhja, olenemata tarutüübist. Lestaseiret võib teostada nii
lamavtarudes kui ka korpustarudes.
Mesilaspere varroatoosi ravi korral on soovitav lugeda  lestade arvu  ravi teostamise järgselt
iga päev. Mesilaspere ravi korral märgitakse kasutatava ravimi nimetus, toimeai ne,
ravimeetod, säilivus, ravimi väljastaja (apteek või loomaarst), keeluaeg mesindusaadustele.
Varroalesta arvukust tuleb hinnata vähemalt kahel mesilasperel.
Varroalesta arvukust  hinnatakse  alates 01. maist kuni 15-da augustini ka. üks kord nädalas
kokku  15 korda. Taru põhja alla paigutatakse  üheks ööpäevaks ehk 24 tunniks  võrkpõhi koos
valge paberiga  ja  selle möödumisel  loetakse, mitu lesta on ühes ööpäevas võrkpõhjal olevale
paberile langenud.

ManusSuurus
varroatoosi_monitooringu_juhend_01.05.-15.08.2012.pdf252.3 KB
varroatoosi_monitooringu_juhend_01.05.-15.08.2012.doc50 KB
varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.pdf111.75 KB
varroalesta_loendamise_tabel_01.05.-15.08.2012.xls27 KB


raamat | by Dr. Radut